neljapäev, 10. aprill 2008

Meenus situatsioonikoomika

Et ühel hommikul kui Samuli vannitoas oli (noh veel Nepaalis siis), siis hakkas keegi uksetaga kolistma. No see on siin tavaline, sest koguaeg on järjekord ju. Meid on siin ju palju. Noh ja siis Siita - väike tüdruk küsis järsku sulaselge aktsendita soome keeles "kuka on vessässä?" :D
(kujutate ette meie jahmatust :)

Partab, poistest noorim jällegi ükspäev ei lasknud mitte endal pluusi ära vahetada. Mul on närvid juba ribadeks. Kui mul polnud ühtegi mõistlikku argumenti enam võtta, mõtlesin, et rakendan jõudu. Aga just sel hetkel jäi tüüp paigale, vaatas mulle mõtlikult otsa ja ütles "hm, why not" :D

Sama tüüp köögis ükspäev tuli sööki juurde küsima. Ma võtsin ta taldriku ja jäin samal ajal kellegiga juttu ajama. Järgmine hetk Partab pööritas silmi ja laiutas käsi, öeldes rõhutatu pahameelega ta äraunustamise peale "Hallooo!"

No üldse pole praegu enam mudugi nii naljakas kui kohapeal, a natuke äkki ikka :)

Kommentaare ei ole: