Viimaste päevade highlite on olnud muidugi järgmine lugu:
Mu sõbrants Krissu tegi köögis pannkooke (jeee, ta tõi Eestist pannkoogipulbrit kaasa) kui ta järsku mind hüüdis. Ma mõtlesin et nonoh, eks ma lähen varsti ja tegin omi asju edasi. Järgmisena oli Kristiina mu kõrval trepil ja ütles et „Eee. Eee. Kas keegi palun tuleks ja võtaks selle madu-ussi sealt köögist ära“. Sellise asja peale arvad ju, et nali. Sest Nepaalis eriti usse pole. Kuna just olid saabunud Hollandi tüdruk Djoeke (seekord õieti kirjutatuna) ja ta õde, siis läksime kõik koos – neli valget naist kööki ussi vaatama. Üks valge (rõhk sõnal valge) Eesti mees seal oli juba ees. Nojah, ja oligi – üks nii 50 cm pikkune, kuid siiski suht kleenuke tegelane see uss (aga mulle tundus et veidi õel ja pahas tujus). Köögi välisukse juures end kerra kerind, pea püsti ja urises (s.t. sisises). Aga ega valged naised papist pole. Asusime kööki vallutama. Lollid valged naised (s.t. Lääne Euroopa taustaga) varustasid end kummikinnastega (???? – kuidas see maohammustuse vastu aitab), targad valged naised kas a) astusid kaugemale (Krissu) või b) asusid rünnakule põrandapesumopiga (mina). Eesti mees kontakteerus ussiga üritades talle selgeks teha, kuhupoole vingerdada. Peale mõningasi eriarvamusi ussiga, et kuhu ja miks ta minna võiks, suutsime ta õue suunata. Ma arvan, ta tegelikult põgenes pigem nelja naise kiljumise peale, mis võis päris võigas olla. Lõpuks muidugi avastasime, et uss elas maja küljes oleva toru sees (vist), seega me ootame, millel selle pisiussi suguvõsa külla tuleb. Olgu siinkohal muidugi öeldud, et paljajalu ja pimedas mina mitte ühtegi maailma kööki mitte kunagi enam ei lähe. Bikash pärast lohutas, et kuna oli vaid väike uss, siis ta ei saanud maailma kõige mürgisem olla. Õhtuti tänan jumalat, et mu tuba on teisel korrusel, sest ma loodan, et mööda treppe nad vast üles ei saa ja mööda majaseina akna taha ka ei tule. (Terts kindlasti itsitab pihku, et ilge jama küll üks uss mitme kuu jooksul. Et kui tal seal Austraalimaal oli sada ussi ja hiidämblikku minutis).
Sellest väikesest vahejuhtumist tingituna täna kui tänaval elevant mulle vastu jalutas, ei suutnud ma isegi kulmu kergitada. Noh teate - igast loomi siin ju.
Vahepealsetest vahejuhtumistest veel niipalju, et peale Kristiina saabumist andsime kodanikele kingitused kätte. Ja ütleme nii, et kuigi ma olen kõikide mulle kaasa antud asjade eest ülitänulik ma järgmine kord keeldun toomast kõike, mis teeb mingit häält. Ehk siis ühesõnaga – flööt, mikrofon, viled, päkapikk ja veel paar asja on mu lihtsalt hulluks ajanud. Kui te kujutate ette, et mänguasjade patareid saavad 2 päevaga tühjaks, siis suudate ette kujutada millise intensiivsusega neid kasutatakse. Ehk siis - terve ärkveloleku aja, soovitavalt muidugi võimalikult lähedal minu kõrvale. Järgmine kord on tglt mõistlikum kingid anda vahetult enne äratulekut.
Täna kui me tegime väikest tuuri linna peal, et teistele eestlastele näidata Kathmandud, siis sattusime ühe maoisti liidri matustele. Noh siin on põletusmatused eksole. Igatahes kuna valimised on 2 nädala pärast läheb kõik kaubaks – nii ka matused. Sajad ja sajad maoistid olid kogunenud matusele, kus nad skandeerisid, karjusid ruuporist propagandat ja lehvitasid oma üüratusuurte punalippudega kus peal sirp ja vasar. On ilmselt aimatav kuidas selline vaatepilt eestlastele mõjub – noh punalipp ja nii. Selline odav, alatu, demagoogitsev propaganda on täiesti oksele ajav. Nagu tegelikult ka see, kui su ninna jõuab inimliha kärsahais...Pärast nokkisime seda haisu tükk aega ninakarvadest välja :p
Heli – Soome tüdruk kes töötab kõrval lastekodus– käis täna kuskil linnas kohalikus haiglas. No me kõik arvame, et tal on ka vähemalt A hepatiit kui mitte midagi hullemat – mudu pole ju normaalne, et inimesel on 2 kuud järjest kõhuhädad. No nii, läks ta siis arsti juurde. Arst sattus olema Indiast. See on juba väga halb toon (kes veel ei tea, siis Nepaali ja India vahe on üüratu. Kõik, kes tulevad Indiast leiavad, et Nepaal on lihtsalt paradiis). Nii. See arst, siis otsustas ühesõnaga, et selle asemel et teha analüüse v midagi kontsentreerus ta Heli rindadele, kust ta enam pilku ei tõstnud ja peale pooletunnist veenmist (no et hallooo - mul kõht valutab), otsustas Heli, et talle aitab, ja tuli tulema. Arst mudugi kohe sulges kogu oma praksise ja arvas, et ta peab nüüd siis kindlasti Heliga kaasa minema. Igatahes – lõpuks sai Heli mingi nipiga tast lahti, arusaadavalt ta otsustas, et mitte kunagi enam ta kohaliku arsti juurde ei lähe ja meie otsustasime veelkord, et India inimesed ei ole normaalsed.
Aga rääkides ka millestki meeldivast: täna oli mul pool päeva vaba, nii et peale linnas hängimise läksime tegime seitsmekesi - hollandlased, eestlased, Bikash ja Bibechana ühe mõnusa õhtusöögi. Ma mõtlen tõesti, et maailmas pole paremat sööki kui Thamelis (Kathmandu kesklinna turistitänav) – ma annaks pool maailma selle eest, et igapäev neid roogi süüa. Ja Everesti õlu – mmmmmm. Niipalju naernud olen ma vist viimati Kuubal (Kaidi, mäletad- wowowowow :D). Ja siis läheb vaikselt pimedaks ja sa istud oma sõpradega katuseterrassil kus ümber on elu täis värve, meeldivaid lõhnu, meeliülendavat muusikat, värvilist valgust, kohalikku lärmi, inimesi, tuhandeid raamtupoode, kohvikuid, baare, restorane, käsitöökaupmehi, hotelle, katuseterasse, kontserdikohti – vaatevälja taustal kümned mäed - siis mõtled, et kas saaks midagi veel paremat olla. Ja kõik inimesed kinnitavad kui ühest suust, et kui nad on korra Nepaalis käinud, on nende süda siia jäänud. Seda lihtsalt ei saa võrrelda mitte ühegi teise maaga ja kohalikke ei saa võrrelda ühegi teise rahvaga. See on midagi hindamatut, kirjeldamatut. (noh me oleme kõik eilsest veel totaalselt ülevoolavas tujus). Ma arvan, et mind seekord külastanud kaasmaalastest on 50% järgmine aasta tagasi.
Ühesõnaga, ma tegin järelduse täna – inimesed, kes mind armastavad, armastavad ka Nepaali :)
Nyyd ma la"hen igatahes paariks pa"evaks levist a"ra, sest la"hme Bikashiga ta vanaema kylastama, kes elab 3 pa"evatee kaugusel :)
(kuidas tahaks kyll pilte lisada, a kuna isegi interneti vool tuleb praegu geneka pealt ja internet siin ju aeglane, siis lihtsalt EI SAA)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
nonääd, avastasin, et sa jälle väljamaal ja mul on siiralt hea meel selle üle, et sul seal nii vahva on. Hea meel on tõdeda, et sa nii tugev naine oled ja suudad madudega võidelda. Ma oleksin vist kapi otsas silmad kinni istunud :)
Postita kommentaar