Moned asjad, mis on arutult meelest a'ra la"inud, aga vajavad ylesta"hendamist Kuuba kohta:
1) Paabulinnud on siin kentsakad. Yks o"o" kui kuskil Kuuba restoranis so"o"mas ka"isime, na"gimne, kuidas nad hyppavad puude otsa ja konkreetselt ronivad seal edasi. Liiga syrr.
2) Kui Kuubas leiad supipotist kilpkonna, siis ei voi iial teada, kas ta on sinna pandud selleks, et suppi teha, voi siis ta elab seal.
3) Kui Sulle on lubatud vahvat Havanna ohtuso"o"ki pole palju ronida eriti mahaja"etud maja viiendale korrusele, yhe kohaliku pere ko"o"gist, esikust ja vannitoast la"bi, et siis tagatoas valge linikuga laua a"a"res syya maailma koige paremat ja odavamat meriva"hki.
4) Kaidi ja"reldus ta"nasel snorkeldamisyritusel Kuuba pa"ikese kohta: punaposk on parem kui punarind :D
Mina olen maailma koigerohkem pandakaru - teised juba norivad. NOh, ma ei saa ju pa"ikese ka"es ilma prillata olla ja siis nyyd on kaks valget auku pa"he polend. Voi siis vastupidi - ymbert on midagi a"ra polend. Seega olen ma pandakaru(ke). :)Kariibimere oma.
Tundub, et me pole juba mitu tundi so"o"nud. seega - sainna me siis nyyd suundumegi. Ma"mmmm... (Viimane ohtuso"o"k Kuubal muuseas).
pühapäev, 13. jaanuar 2008
reede, 11. jaanuar 2008
Havanna
Nonii nonii. Me nyyd ja"lle tagasi siin saare peal. Vahepeal ka"isime siis Havannas ja Vinaleses. Havanna kohta kohe algatuseks tuleb ytelda seda, et saime kokku Eesti kuti Tomiga, kes ka just samal ajal Kuubal on. Kuna Tom oli juba moned pa"evad Havannas olnud, siis ta teadis linna juba pa"ris ha"sti ja saime ta abiga endale vahva kodumajutse kah.
Nalja hakkas saama kohe alguses, nii et meil kypses kindel plaan kirjutada raamat Not So Lonely Planet, sest meile lihtsalt juhtus ka"tte va"ga palju igasugust erinevat infot :).
Mojitosi joime nii palju ja voimalikult erinevates kohtades - no et saada ikka oige ylevaade asjast. Mmmmm.
Havannas voib ta"iesti a"ra armuda kohalikesse autodesse. 50ndate suured Chevid - no need on vaatamist va'a"rt. Igas va"rvis, igas katkisuse astmes, igast tuuningutega. Me ikka rentisime ka yhe lahtise kollase takso ja va"ga lahe oli mo"o"da linna cruisida.
Iseenesest meenutab Havanna mulle veidi Kathmandud - ainuke vahe on selles, et siin on ka nn Lasnama"e linnaosa ja rahvast ei ole ta"navatel va"Ga palju, lehmi on ka va"hem ja puhtam on veits. Aga muidu meeletult ilus oma tillukeste kitsaste ta"navate, koloniaalarhitektuuri majade ja ajahambast puretyd saradega. Yks ohtu ka"isime so"o"mas maailma koige ilusamas ja paremas restoranis, mis oli yhe sara kolmandal korrusel - ilma trip.ee nouanneteta poleks seda vist kuidagi leidnud.
Pikemalt voiks peatuda kyll kabareeklubi Tropicana kylastusel. See on siis selline asi, mis on maailma top5 o"o"klubi hulgas. Isegi Tom Cruise pidavat seal ka"ima kuigi kui meie olime, siis me teda ei na"ind :p. Iseenesest joudsin ma ja"reldusele, et kabaree on suht mottetu, sest pohirohk on aint kostyymidel ja rindadeta naistel. Paar tsirkusenumbrit olid ainukesed lahedad asjad. Sissepa'a"s maksab muidugi miljoon ja selle eest saab kaks viilu sinki, kaks juustutykki ja pudeli rummi. Noh ja siis oli show ja siis ma leidsin mingi iirlase ja siis me la"ksime Kaidi ja Tomi ja iirlasega edasi veel yhte klubbi, mille edasistest seiklustest ajalugu vaikib. :p
Nii. Ja"rgmine pa"ev rentisime kooos juhiga yhe hiidlagunenud Chevy ja soitsime Vinalesesse - ma"girajooni kus kasvatatakse tubakat. Ja kus on suured indiaanikoopad. Ja imelahedad hoopis teistsuguse kujuga ma"ed. Autos kylmetaisn koledasti, sest juuksed olid ma"rjad ja tuul kova ja autoaknad ei ka"ind kinni. A see selleks. Mingi tahtejou najal koospysiv auto igatahes teenis meid ausalt ja reis oli ta"iega kymnesse.
Kui joudis aeg ka"tte oma saarele tagasi tulla, kutsusime Tomi ka kaasa. Ja korralike eestlastena smungeldasime ta salahilju oma hotelli sisse ja nyyd me siis elame kolmekesi toas ja so"o"me-joome tasuta pakutavaid horgutisi. See on esimene puhkusereis mu elus, kus ma olen lihtsalt johkralt juurde votnud. Tom vottis kohe juhtimise yle ja kamandas meid mingil mystilisel kellaajal o"o"sel ujuma. nigu hiljem selgus, ja"i Tom ka randa magama niikaua kui mingi rannavalvetyyp ta sealt minema peksis :D.
Ta"na avastas Tom rannast paraklaidi tyybid ja me ka"isime soitmas. Ma kyll alguses oudselt kartsin, a no oli ju vaja ikka minna. See on siis selline langevarju moodi asi, mis tommatakse paadiga ja no"o"riga yles ja siis holjud alla. Vat see oli va"gev mis va"gev ja kuigi mu ka"pad tipsa va"risesid, suutsin ma siiski moned pildid teha. Fotografeerimisega muuseas seoses - Havannas tuli yks louna peale mondasid mojitosid meil selline ulakas pildistamistuju peale, et me kasutasime kolmepeale kolme erinevat kaamerat ja tegime yksteisest umbes kolm miljonit pilti. Ma usun, et na"gime va"lja nigu mingi korralik jaapani turistiperekond, kes lihtsalt ei saa mudu kui peab pildistama koguaeg ja voimalikult paljude erinevate kaameratega.
Lisaks igast so"o"gi-ja joogiorgiatele olen ma siiski suutnud ka palju lugeda. KOhe saab neljas raamat la"bi. Uskumatult ja meeletult head raamatud - harva juhtub nii, et koik on absoluutselt mega head. Ma neist raamatuist kindlasti kirjutan kunagi pikemalt.
Igatahes siiani on see yks lahedamaid reise olnud - seltskond on mega ja mu enda areng on olnud ta"nu neile raamatuile ja ta"nu vabale ajale motlemaks omi asju ikka va"ga kiire ja tormiline ja ilus ja hea. Homme soidame maailma suuruselt teisele korallrifile snorkeldama ja siis varsti juba kodupoole kah.
Nalja hakkas saama kohe alguses, nii et meil kypses kindel plaan kirjutada raamat Not So Lonely Planet, sest meile lihtsalt juhtus ka"tte va"ga palju igasugust erinevat infot :).
Mojitosi joime nii palju ja voimalikult erinevates kohtades - no et saada ikka oige ylevaade asjast. Mmmmm.
Havannas voib ta"iesti a"ra armuda kohalikesse autodesse. 50ndate suured Chevid - no need on vaatamist va'a"rt. Igas va"rvis, igas katkisuse astmes, igast tuuningutega. Me ikka rentisime ka yhe lahtise kollase takso ja va"ga lahe oli mo"o"da linna cruisida.
Iseenesest meenutab Havanna mulle veidi Kathmandud - ainuke vahe on selles, et siin on ka nn Lasnama"e linnaosa ja rahvast ei ole ta"navatel va"Ga palju, lehmi on ka va"hem ja puhtam on veits. Aga muidu meeletult ilus oma tillukeste kitsaste ta"navate, koloniaalarhitektuuri majade ja ajahambast puretyd saradega. Yks ohtu ka"isime so"o"mas maailma koige ilusamas ja paremas restoranis, mis oli yhe sara kolmandal korrusel - ilma trip.ee nouanneteta poleks seda vist kuidagi leidnud.
Pikemalt voiks peatuda kyll kabareeklubi Tropicana kylastusel. See on siis selline asi, mis on maailma top5 o"o"klubi hulgas. Isegi Tom Cruise pidavat seal ka"ima kuigi kui meie olime, siis me teda ei na"ind :p. Iseenesest joudsin ma ja"reldusele, et kabaree on suht mottetu, sest pohirohk on aint kostyymidel ja rindadeta naistel. Paar tsirkusenumbrit olid ainukesed lahedad asjad. Sissepa'a"s maksab muidugi miljoon ja selle eest saab kaks viilu sinki, kaks juustutykki ja pudeli rummi. Noh ja siis oli show ja siis ma leidsin mingi iirlase ja siis me la"ksime Kaidi ja Tomi ja iirlasega edasi veel yhte klubbi, mille edasistest seiklustest ajalugu vaikib. :p
Nii. Ja"rgmine pa"ev rentisime kooos juhiga yhe hiidlagunenud Chevy ja soitsime Vinalesesse - ma"girajooni kus kasvatatakse tubakat. Ja kus on suured indiaanikoopad. Ja imelahedad hoopis teistsuguse kujuga ma"ed. Autos kylmetaisn koledasti, sest juuksed olid ma"rjad ja tuul kova ja autoaknad ei ka"ind kinni. A see selleks. Mingi tahtejou najal koospysiv auto igatahes teenis meid ausalt ja reis oli ta"iega kymnesse.
Kui joudis aeg ka"tte oma saarele tagasi tulla, kutsusime Tomi ka kaasa. Ja korralike eestlastena smungeldasime ta salahilju oma hotelli sisse ja nyyd me siis elame kolmekesi toas ja so"o"me-joome tasuta pakutavaid horgutisi. See on esimene puhkusereis mu elus, kus ma olen lihtsalt johkralt juurde votnud. Tom vottis kohe juhtimise yle ja kamandas meid mingil mystilisel kellaajal o"o"sel ujuma. nigu hiljem selgus, ja"i Tom ka randa magama niikaua kui mingi rannavalvetyyp ta sealt minema peksis :D.
Ta"na avastas Tom rannast paraklaidi tyybid ja me ka"isime soitmas. Ma kyll alguses oudselt kartsin, a no oli ju vaja ikka minna. See on siis selline langevarju moodi asi, mis tommatakse paadiga ja no"o"riga yles ja siis holjud alla. Vat see oli va"gev mis va"gev ja kuigi mu ka"pad tipsa va"risesid, suutsin ma siiski moned pildid teha. Fotografeerimisega muuseas seoses - Havannas tuli yks louna peale mondasid mojitosid meil selline ulakas pildistamistuju peale, et me kasutasime kolmepeale kolme erinevat kaamerat ja tegime yksteisest umbes kolm miljonit pilti. Ma usun, et na"gime va"lja nigu mingi korralik jaapani turistiperekond, kes lihtsalt ei saa mudu kui peab pildistama koguaeg ja voimalikult paljude erinevate kaameratega.
Lisaks igast so"o"gi-ja joogiorgiatele olen ma siiski suutnud ka palju lugeda. KOhe saab neljas raamat la"bi. Uskumatult ja meeletult head raamatud - harva juhtub nii, et koik on absoluutselt mega head. Ma neist raamatuist kindlasti kirjutan kunagi pikemalt.
Igatahes siiani on see yks lahedamaid reise olnud - seltskond on mega ja mu enda areng on olnud ta"nu neile raamatuile ja ta"nu vabale ajale motlemaks omi asju ikka va"ga kiire ja tormiline ja ilus ja hea. Homme soidame maailma suuruselt teisele korallrifile snorkeldama ja siis varsti juba kodupoole kah.
laupäev, 5. jaanuar 2008
Kuuba vol II
Nii. Viimati oli meil plaan siis Havannasse minna. A sattusime hoopis Trinidadi. Siin voib seda juhtuda, sest sellest kohalikust transpordisysteemist ei saa ju muffigi aru. Havanna pileteid on lihtsalt yliraske saada ja mo"o"da maad teeks see 8 tundi autosoitu - no kesse viitsib.Trinidad on yks va"ike linnake ta"pselt teisel pool Kuubat. Meeletult ilus oma koloniaalajastu arhitektuuri, sadade va"ikeste kohvikute ja muuseumidega. Ma na"gin lopuks a"ra siis selle Kuuba, mida ma otsima tulin. Noh, tegelt siinkohal on paslik mainida, et loplik otsus Kuuba kohta kypses sel suvel, kui ma Anneli juures Pa"rnus kylas olin ja siis o"o"sel filmi "Buena Vista Social Club" vaatasin. (Filmi muuseas soovitan soojalt). See stseen kus 2 Kuuba vanameest doominot ma"ngivad, siis ka"ega lo"o"vad ja hoopis musitseerima la"hevad - no see ongi mu jaoks Kuuba. Noh, oli unistustes. Ja seda ma ka na"gin Trinidadis. Sattusime va"iksesse hoovi, kus lihtsalt kamp mingeid suurusja"rgus 80-90 aastaseid Kuuba vanamehena"sse lihtsalt ennastunustavalt musitseerisid - kitarre, moned tundmatud lo"o"kriistad, trummid, kontrabass ja siis see laul, need ha"a"led!!! See oli selline elamus, et mul tuli pisar silma. Sellised emotsioonid on va"a"rt koiki neid reisikulutusi- ja vintsutusi, ausalt noh.
Hiljem selgus, et yldse keskmiselt igas hoovis on va"ike ansambel end pysti pannud. Ja yldiselt on koigil uksed avatud, nii et mine vota kinni, millal sa kellegi koju sisse astud, ja millal see mingi avalik kohvik on. Sattusime ta"nu yhele kohalikule, kelle nimi oli muidugi Hosee (kirjutatakse kyll vist Jose) kohaliku vanata"di Caridad juurde. Ja na"gime a"ra kuidas ta"iesti pa"ris Kuuba inimesed elavad. See askeetlus tuletas muidugi ja"lle meelde, et tegelikult pole meil ju enamusi neid asju pormugi vaja, mida endale kokku kahmime... Yhes keskmises kuuba kodus on ta"pselt ainult need asjad, mida KINDLASTI vaja la"heb. Toad on va"ikesed, yleliigseid asju ja tra"ni ei sisalda, samas on koik kuidagi hubane ja soe...
Muuseas see sotsialistlik va"rk ja Ameerika kartus on siin kohati lausa paranoidne. Nimelt kardavad nad paaniliselt terrorirynnakuid ja seega ka"ib igas kodus pidevalt kontroll veendumaks, et kusagil pole tekkinud mingit solgivett vms, kuhu voiksid pesa teha ka"rbsed. Nimelt va"idetavalt olla ameeriklased neid paar korda bioloogilise relvaga rynnanud, nimelt vist oli kollapalavik (voi moni muu analoogne asi), millega nakatatud ka"rbseid Kuubasse transporditi... Selle kontrolli jaoks on igas majas spets raamat ukse kyljes, et konrollorganid na"eksid millal viimati ka"rbsied kontrollitud on :) Yldse on see ikka yks ha"mmastav asi, see sotsialsim. Jagatakse tohutu dotatsiooniga esmatarbekaupu ja sigareid (no ja"lle selle kohta raamat ja arvepidamine mitu odavat leiba, piima ja sigarit sa saanud oled), samas on kontroll koige ja koigi yle ikka meeletu ja mingit vaba elu pole ollagi... Fideli propagandafilme oleme isegi me paar korda na"gema sattunud...
Siis joudsime me vahepeal a"ra ka"ia ka ma"gedes trekkimas. Matkamas noh. Yldiselt peab muidugi mainima, et minuarust suurt vahet pole kas Malaisia, Gambia voi Kuuba - vihmamets on ikka vihmamets. Kuigi ronida on tore ja ma"gesid ma mudugi armastan. Va"hemalt aga osa soitu saime teha sinna ma"kke traktoriga ja osa lahtises veoautokastis. Nyyd peab vist ka lisama, et viimased pa"evad on siin ta"ielik troopiline torm ja meeletult kylm, seega kogu see matkava"rk natuke meenutas nigu ekstreemsporti. See hytt kus o"o"sel olime koikus tuule ka"es koledasti, et me arvasime, et raudselt lendab minema ja ei pea vist mainima, et loomulikult oli seal ka hiidprussakas. Kaidi ainuke ja"reldus kogu matkast oli muuseas see, et tvaline kukk (keda me kuskil millegipa"rast kohtasime), on maailma koige koledam loom. :D
Praeguseks koik, homme hommikuks on meil aga toesti olemas juba lennupiletid Havannasse!
Hiljem selgus, et yldse keskmiselt igas hoovis on va"ike ansambel end pysti pannud. Ja yldiselt on koigil uksed avatud, nii et mine vota kinni, millal sa kellegi koju sisse astud, ja millal see mingi avalik kohvik on. Sattusime ta"nu yhele kohalikule, kelle nimi oli muidugi Hosee (kirjutatakse kyll vist Jose) kohaliku vanata"di Caridad juurde. Ja na"gime a"ra kuidas ta"iesti pa"ris Kuuba inimesed elavad. See askeetlus tuletas muidugi ja"lle meelde, et tegelikult pole meil ju enamusi neid asju pormugi vaja, mida endale kokku kahmime... Yhes keskmises kuuba kodus on ta"pselt ainult need asjad, mida KINDLASTI vaja la"heb. Toad on va"ikesed, yleliigseid asju ja tra"ni ei sisalda, samas on koik kuidagi hubane ja soe...
Muuseas see sotsialistlik va"rk ja Ameerika kartus on siin kohati lausa paranoidne. Nimelt kardavad nad paaniliselt terrorirynnakuid ja seega ka"ib igas kodus pidevalt kontroll veendumaks, et kusagil pole tekkinud mingit solgivett vms, kuhu voiksid pesa teha ka"rbsed. Nimelt va"idetavalt olla ameeriklased neid paar korda bioloogilise relvaga rynnanud, nimelt vist oli kollapalavik (voi moni muu analoogne asi), millega nakatatud ka"rbseid Kuubasse transporditi... Selle kontrolli jaoks on igas majas spets raamat ukse kyljes, et konrollorganid na"eksid millal viimati ka"rbsied kontrollitud on :) Yldse on see ikka yks ha"mmastav asi, see sotsialsim. Jagatakse tohutu dotatsiooniga esmatarbekaupu ja sigareid (no ja"lle selle kohta raamat ja arvepidamine mitu odavat leiba, piima ja sigarit sa saanud oled), samas on kontroll koige ja koigi yle ikka meeletu ja mingit vaba elu pole ollagi... Fideli propagandafilme oleme isegi me paar korda na"gema sattunud...
Siis joudsime me vahepeal a"ra ka"ia ka ma"gedes trekkimas. Matkamas noh. Yldiselt peab muidugi mainima, et minuarust suurt vahet pole kas Malaisia, Gambia voi Kuuba - vihmamets on ikka vihmamets. Kuigi ronida on tore ja ma"gesid ma mudugi armastan. Va"hemalt aga osa soitu saime teha sinna ma"kke traktoriga ja osa lahtises veoautokastis. Nyyd peab vist ka lisama, et viimased pa"evad on siin ta"ielik troopiline torm ja meeletult kylm, seega kogu see matkava"rk natuke meenutas nigu ekstreemsporti. See hytt kus o"o"sel olime koikus tuule ka"es koledasti, et me arvasime, et raudselt lendab minema ja ei pea vist mainima, et loomulikult oli seal ka hiidprussakas. Kaidi ainuke ja"reldus kogu matkast oli muuseas see, et tvaline kukk (keda me kuskil millegipa"rast kohtasime), on maailma koige koledam loom. :D
Praeguseks koik, homme hommikuks on meil aga toesti olemas juba lennupiletid Havannasse!
kolmapäev, 2. jaanuar 2008
Kuubamaa
Va"ike ja kiire ylevaade, mis siin toimumas :) Esiteks muidugi on Internet nii aeglane, et USKUMATU. Nagu koik siin, aega ju kyll eskole :)
Asi algas muidugi sellega, et Kaidi avastas Tallinna lennujaamas, et ta pass pohimotteliselt siis kohe kaotab kehtivuse. A"rge kysige kuidas, aga meil siiski onnestus maale saada ilma suurimate probleemidetav (va"lja arvatud isiklik na"rvikulu). Londonis olime mingis eriti mottetus hotellis, kus meil onnestus 30 naela eest syya mottetut toitu ja kus hommikuso"o"k, mis pidi meie tuppa saabuma kl 5, saabus 5.32. Kusjuures see tyyp, kes so"o"gi toi, kukutas koik ymber, nii et kogu kandik ujus apelsinimahlast, ise ta muidugi pogenens seejuures kiiresti. Hilisemal vaatlusel selgus, et olime saanud absoluutselt koik need asjad mida me tellinud ei olnud. Onneks olime niikuinii juba ajagraafikust maas ja panime suurima kimaga kuivand crossaint suus minema.
Ja"rgmine katsumus oli lennujaamas, kus selgus, et koik need 5 eurosed t-sa"rgid, mida me plaanisime osta, et Kuubas nendega kavat a"ri teha :D, osutusid 10 naelasteks bra"ndisa"rkideks. noh mai teagi, igatahes ostsime neid ikka moned.
First choice lennuk yllatas sellegam, et jalgadele oli ta"itsa ruumi. Ja"rgmine suprise oli see, et kui tuldi jooke jagama, siis me olime ainukesed kellele pakuti veini ja ja"rgmiste sonadega "I suppose you'd like to have 2 bottles at once". No mida??? Noh, aga votsime siis ikkagi, mis sa teed kui pakutakse. Oma osa oli veinil selles, et 10 tundi lendu oli ta"itsa yleelatav. Noh, me saime seda muidugi juurde kah veel :p
Hotelli joudes todesime, et selleks, et kohvrit oma tuppa saada, tuleb na"idata va"lja eestlasele omast aktiivsust :). Meil nimelt oli kohvris yks martini asti, et eesti aastavahetust ta"histada, juhuks kui me hotellis veel aru ei saa kuhu jookide kysimuses po"o"rduda :p. Nii. mis te arvate, et on lihtne oma kohvreid ka"tte saada ve? Nad ladusid koik ka"rule ja kukkusid mo"o"da saart ringi uhama (jap, me oleme praegu saarel - cayo cocol nimelt). Nii. Votsin siis juhtimise yle, peatasin ka"ru ja suutsin oma kohvri neilt ka"tte saada. Selleks ajaks, kui teist kohvrit tahtsin ka"tte saada oli ka"ru koos kohaliku ka"rumehega kadunud. no siis ajasime teda veel taga ja ta"pselt 3 minti enne eesti aastavahetust saime vahuveiniga kohvri ka ka"tte. nii et ta"pselt oigel ajal avasime pudeli, nagu kord ja kohus :)
Kohaliku aastavahetuse veetsime hotellis kohalikku showd vaadates. Heldus, kus kuuba vanamehed ikka suudavad rokkida ma ytlen... ma vaatasin suu ammuli mis kole. Kohalik muusika igatahes ro"o"vis kohe sydame... Aastavahetuseks olid ohalikud yritanud laduda suurt, lausa vist aparimeetrist shampanjaklaaside kaskaadi, et oleks va"ga nunnu sealt shampust kallata, aga lollid erooplased muidugi varastasid sealt koguaeg klaase (meie muuseas mitte). Lopuks varastasid nad ka baarist pudelite kaupa alkoholi (mitte meie). Nimelt oleme me kohas, kus meil on 24 h koik so"o"gid ja joogid tasuta, nii et "varastamine" on mingil ma"a"ral lubatud. Restorane on kymneid, baare samapalju. ei tea kohe kuhu minna ja mida tellida - noh saate aru koik on ta"itsa tasuta! Eile alustasime hommikut pinacoladadega, nii et lounaks olime nii va"sinud ja ja"ime nagu yks mees magama. Ja magasime ta"na hommikuni...
Aa vahepeal siis veel selline seik, et eile pa"eval kui ma meie suurepa"rase merevaatega hotellituppa la"ksin avastasin vannist surnud hiidprussaka. Hetke pa"rast selgus, et tegelikult mitte va"ga surnud loom. Oudus kui suur ta oli. o"o"sel na"gin koguaeg unes, kuidas ta oma tunnaldegat minu tekki yritas maha tommata.. Noh sellised lood siis. Nyyd peangi kiirustama, sest plaan ohtul Havanna lennule end sebida.
Vat nii. Head uut kah!
Asi algas muidugi sellega, et Kaidi avastas Tallinna lennujaamas, et ta pass pohimotteliselt siis kohe kaotab kehtivuse. A"rge kysige kuidas, aga meil siiski onnestus maale saada ilma suurimate probleemidetav (va"lja arvatud isiklik na"rvikulu). Londonis olime mingis eriti mottetus hotellis, kus meil onnestus 30 naela eest syya mottetut toitu ja kus hommikuso"o"k, mis pidi meie tuppa saabuma kl 5, saabus 5.32. Kusjuures see tyyp, kes so"o"gi toi, kukutas koik ymber, nii et kogu kandik ujus apelsinimahlast, ise ta muidugi pogenens seejuures kiiresti. Hilisemal vaatlusel selgus, et olime saanud absoluutselt koik need asjad mida me tellinud ei olnud. Onneks olime niikuinii juba ajagraafikust maas ja panime suurima kimaga kuivand crossaint suus minema.
Ja"rgmine katsumus oli lennujaamas, kus selgus, et koik need 5 eurosed t-sa"rgid, mida me plaanisime osta, et Kuubas nendega kavat a"ri teha :D, osutusid 10 naelasteks bra"ndisa"rkideks. noh mai teagi, igatahes ostsime neid ikka moned.
First choice lennuk yllatas sellegam, et jalgadele oli ta"itsa ruumi. Ja"rgmine suprise oli see, et kui tuldi jooke jagama, siis me olime ainukesed kellele pakuti veini ja ja"rgmiste sonadega "I suppose you'd like to have 2 bottles at once". No mida??? Noh, aga votsime siis ikkagi, mis sa teed kui pakutakse. Oma osa oli veinil selles, et 10 tundi lendu oli ta"itsa yleelatav. Noh, me saime seda muidugi juurde kah veel :p
Hotelli joudes todesime, et selleks, et kohvrit oma tuppa saada, tuleb na"idata va"lja eestlasele omast aktiivsust :). Meil nimelt oli kohvris yks martini asti, et eesti aastavahetust ta"histada, juhuks kui me hotellis veel aru ei saa kuhu jookide kysimuses po"o"rduda :p. Nii. mis te arvate, et on lihtne oma kohvreid ka"tte saada ve? Nad ladusid koik ka"rule ja kukkusid mo"o"da saart ringi uhama (jap, me oleme praegu saarel - cayo cocol nimelt). Nii. Votsin siis juhtimise yle, peatasin ka"ru ja suutsin oma kohvri neilt ka"tte saada. Selleks ajaks, kui teist kohvrit tahtsin ka"tte saada oli ka"ru koos kohaliku ka"rumehega kadunud. no siis ajasime teda veel taga ja ta"pselt 3 minti enne eesti aastavahetust saime vahuveiniga kohvri ka ka"tte. nii et ta"pselt oigel ajal avasime pudeli, nagu kord ja kohus :)
Kohaliku aastavahetuse veetsime hotellis kohalikku showd vaadates. Heldus, kus kuuba vanamehed ikka suudavad rokkida ma ytlen... ma vaatasin suu ammuli mis kole. Kohalik muusika igatahes ro"o"vis kohe sydame... Aastavahetuseks olid ohalikud yritanud laduda suurt, lausa vist aparimeetrist shampanjaklaaside kaskaadi, et oleks va"ga nunnu sealt shampust kallata, aga lollid erooplased muidugi varastasid sealt koguaeg klaase (meie muuseas mitte). Lopuks varastasid nad ka baarist pudelite kaupa alkoholi (mitte meie). Nimelt oleme me kohas, kus meil on 24 h koik so"o"gid ja joogid tasuta, nii et "varastamine" on mingil ma"a"ral lubatud. Restorane on kymneid, baare samapalju. ei tea kohe kuhu minna ja mida tellida - noh saate aru koik on ta"itsa tasuta! Eile alustasime hommikut pinacoladadega, nii et lounaks olime nii va"sinud ja ja"ime nagu yks mees magama. Ja magasime ta"na hommikuni...
Aa vahepeal siis veel selline seik, et eile pa"eval kui ma meie suurepa"rase merevaatega hotellituppa la"ksin avastasin vannist surnud hiidprussaka. Hetke pa"rast selgus, et tegelikult mitte va"ga surnud loom. Oudus kui suur ta oli. o"o"sel na"gin koguaeg unes, kuidas ta oma tunnaldegat minu tekki yritas maha tommata.. Noh sellised lood siis. Nyyd peangi kiirustama, sest plaan ohtul Havanna lennule end sebida.
Vat nii. Head uut kah!
Kuubamaa
Va"ike ja kiire ylevaade, mis siin toimumas :)
Esiteks muidugi on Internet nii aeglane, et USKUMATU. Nagu koik siin, aega ju kyll eskole :)
Asi algas muidugi sellega, et Kaidi avastas Tallinna lennujaamas, et ta pass pohimotteliselt siis kohe kaotab kehtivuse. A"rge kysige kuidas, aga meil siiski onnestus maale saada ilma suurimate probleemidetav (va"lja arvatud isiklik na"rvikulu). Londonis olime mingis eriti mottetus hotellis, kus meil onnestus 30 naela eest syya mottetut toitu ja kus hommikuso"o"k, mis pidi meie tuppa saabuma kl 5, saabus 5.32. Kusjuures see tyyp, kes so"o"gi toi, kukutas koik ymber, nii et kogu kandik ujus apelsinimahlast, ise ta muidugi pogenens seejuures kiiresti. Hilisemal vaatlusel selgus, et olime saanud absoluutselt koik need asjad mida me tellinud ei olnud. Onneks olime niikuinii juba ajagraafikust maas ja panime suurima kimaga kuivand crossaint suus minema.
Ja"rgmine katsumus oli lennujaamas, kus selgus, et koik need 5 eurosed t-sa"rgid, mida me plaanisime osta, et Kuubas nendega kavat a"ri teha :D, osutusid 10 naelasteks bra"ndisa"rkideks. noh mai teagi, igatahes ostsime neid ikka moned.
First choice lennuk yllatas sellegam, et jalgadele oli ta"itsa ruumi. Ja"rgmine suprise oli see, et kui tuldi jooke jagama, siis me olime ainukesed kellele pakuti veini ja ja"rgmiste sonadega "I suppose you'd like to have 2 bottles at once". No mida??? Noh, aga votsime siis ikkagi, mis sa teed kui pakutakse. Oma osa oli veinil selles, et 10 tundi lendu oli ta"itsa yleelatav. Noh, me saime seda muidugi juurde kah veel :p
Hotelli joudes todesime, et selleks, et kohvrit oma tuppa saada, tuleb na"idata va"lja eestlasele omast aktiivsust :). Meil nimelt oli kohvris yks martini asti, et eesti aastavahetust ta"histada, juhuks kui me hotellis veel aru ei saa kuhu jookide kysimuses po"o"rduda :p. Nii. mis te arvate, et on lihtne oma kohvreid ka"tte saada ve? Nad ladusid koik ka"rule ja kukkusid mo"o"da saart ringi uhama (jap, me oleme praegu saarel - cayo cocol nimelt). Nii. Votsin siis juhtimise yle, peatasin ka"ru ja suutsin oma kohvri neilt ka"tte saada. Selleks ajaks, kui teist kohvrit tahtsin ka"tte saada oli ka"ru koos kohaliku ka"rumehega kadunud. no siis ajasime teda veel taga ja ta"pselt 3 minti enne eesti aastavahetust saime vahuveiniga kohvri ka ka"tte. nii et ta"pselt oigel ajal avasime pudeli, nagu kord ja kohus :)
Kohaliku aastavahetuse veetsime hotellis kohalikku showd vaadates. Heldus, kus kuuba vanamehed ikka suudavad rokkida ma ytlen... ma vaatasin suu ammuli mis kole. Kohalik muusika igatahes ro"o"vis kohe sydame... Aastavahetuseks olid ohalikud yritanud laduda suurt, lausa vist aparimeetrist shampanjaklaaside kaskaadi, et oleks va"ga nunnu sealt shampust kallata, aga lollid erooplased muidugi varastasid sealt koguaeg klaase (meie muuseas mitte). Lopuks varastasid nad ka baarist pudelite kaupa alkoholi (mitte meie). Nimelt oleme me kohas, kus meil on 24 h koik so"o"gid ja joogid tasuta, nii et "varastamine" on mingil ma"a"ral lubatud. Restorane on kymneid, baare samapalju. ei tea kohe kuhu minna ja mida tellida - noh saate aru koik on ta"itsa tasuta! Eile alustasime hommikut pinacoladadega, nii et lounaks olime nii va"sinud ja ja"ime nagu yks mees magama. Ja magasime ta"na hommikuni...
Aa vahepeal siis veel selline seik, et eile pa"eval kui ma meie suurepa"rase merevaatega hotellituppa la"ksin avastasin vannist surnud hiidprussaka. Hetke pa"rast selgus, et tegelikult mitte va"ga surnud loom. Oudus kui suur ta oli. o"o"sel na"gin koguaeg unes, kuidas ta oma tunnaldegat minu tekki yritas maha tommata.. Noh sellised lood siis. Nyyd peangi kiirustama, sest plaan ohtul Havanna lennule end sebida.
Vat nii. Head uut kah!
Esiteks muidugi on Internet nii aeglane, et USKUMATU. Nagu koik siin, aega ju kyll eskole :)
Asi algas muidugi sellega, et Kaidi avastas Tallinna lennujaamas, et ta pass pohimotteliselt siis kohe kaotab kehtivuse. A"rge kysige kuidas, aga meil siiski onnestus maale saada ilma suurimate probleemidetav (va"lja arvatud isiklik na"rvikulu). Londonis olime mingis eriti mottetus hotellis, kus meil onnestus 30 naela eest syya mottetut toitu ja kus hommikuso"o"k, mis pidi meie tuppa saabuma kl 5, saabus 5.32. Kusjuures see tyyp, kes so"o"gi toi, kukutas koik ymber, nii et kogu kandik ujus apelsinimahlast, ise ta muidugi pogenens seejuures kiiresti. Hilisemal vaatlusel selgus, et olime saanud absoluutselt koik need asjad mida me tellinud ei olnud. Onneks olime niikuinii juba ajagraafikust maas ja panime suurima kimaga kuivand crossaint suus minema.
Ja"rgmine katsumus oli lennujaamas, kus selgus, et koik need 5 eurosed t-sa"rgid, mida me plaanisime osta, et Kuubas nendega kavat a"ri teha :D, osutusid 10 naelasteks bra"ndisa"rkideks. noh mai teagi, igatahes ostsime neid ikka moned.
First choice lennuk yllatas sellegam, et jalgadele oli ta"itsa ruumi. Ja"rgmine suprise oli see, et kui tuldi jooke jagama, siis me olime ainukesed kellele pakuti veini ja ja"rgmiste sonadega "I suppose you'd like to have 2 bottles at once". No mida??? Noh, aga votsime siis ikkagi, mis sa teed kui pakutakse. Oma osa oli veinil selles, et 10 tundi lendu oli ta"itsa yleelatav. Noh, me saime seda muidugi juurde kah veel :p
Hotelli joudes todesime, et selleks, et kohvrit oma tuppa saada, tuleb na"idata va"lja eestlasele omast aktiivsust :). Meil nimelt oli kohvris yks martini asti, et eesti aastavahetust ta"histada, juhuks kui me hotellis veel aru ei saa kuhu jookide kysimuses po"o"rduda :p. Nii. mis te arvate, et on lihtne oma kohvreid ka"tte saada ve? Nad ladusid koik ka"rule ja kukkusid mo"o"da saart ringi uhama (jap, me oleme praegu saarel - cayo cocol nimelt). Nii. Votsin siis juhtimise yle, peatasin ka"ru ja suutsin oma kohvri neilt ka"tte saada. Selleks ajaks, kui teist kohvrit tahtsin ka"tte saada oli ka"ru koos kohaliku ka"rumehega kadunud. no siis ajasime teda veel taga ja ta"pselt 3 minti enne eesti aastavahetust saime vahuveiniga kohvri ka ka"tte. nii et ta"pselt oigel ajal avasime pudeli, nagu kord ja kohus :)
Kohaliku aastavahetuse veetsime hotellis kohalikku showd vaadates. Heldus, kus kuuba vanamehed ikka suudavad rokkida ma ytlen... ma vaatasin suu ammuli mis kole. Kohalik muusika igatahes ro"o"vis kohe sydame... Aastavahetuseks olid ohalikud yritanud laduda suurt, lausa vist aparimeetrist shampanjaklaaside kaskaadi, et oleks va"ga nunnu sealt shampust kallata, aga lollid erooplased muidugi varastasid sealt koguaeg klaase (meie muuseas mitte). Lopuks varastasid nad ka baarist pudelite kaupa alkoholi (mitte meie). Nimelt oleme me kohas, kus meil on 24 h koik so"o"gid ja joogid tasuta, nii et "varastamine" on mingil ma"a"ral lubatud. Restorane on kymneid, baare samapalju. ei tea kohe kuhu minna ja mida tellida - noh saate aru koik on ta"itsa tasuta! Eile alustasime hommikut pinacoladadega, nii et lounaks olime nii va"sinud ja ja"ime nagu yks mees magama. Ja magasime ta"na hommikuni...
Aa vahepeal siis veel selline seik, et eile pa"eval kui ma meie suurepa"rase merevaatega hotellituppa la"ksin avastasin vannist surnud hiidprussaka. Hetke pa"rast selgus, et tegelikult mitte va"ga surnud loom. Oudus kui suur ta oli. o"o"sel na"gin koguaeg unes, kuidas ta oma tunnaldegat minu tekki yritas maha tommata.. Noh sellised lood siis. Nyyd peangi kiirustama, sest plaan ohtul Havanna lennule end sebida.
Vat nii. Head uut kah!
reede, 28. detsember 2007
2007
Inimesed
Sel aastal tekkisid või taasilmus mu ellu mitu olulist tarka, siirast ja hoolivat naisinimest, kes on õpetanud mulle arusaamist, mõtlemist, usku ja kes on utsitanud mind tegutsema ja arenema ning kes on jaganud minuga oma tarkust ja teadmisi. Nad kõik on hämmastavad inimesed ja ma olen neile nende olemasolu eest minu elus väga tänulik. Nii nagu keegi ütles – see aasta on olnu vägevate naiste aasta. Ja mitmete Vägevatega on minul olnud võimalik kohtuda. Need inimesed on minu parimad sõbrannad, nad on kui turvaline tagala – naljakas, et just sel aastal on selline mõte ja tunne tekkinud.
Teadmine õpetajatest
Aga muus osas oli see definetely Suurte Meesõpetajate Aasta. Õpetaja sõna on väga kummaline, mu arust on Eestis see paljuski lörtsitud. Tegelikult aga tähendab aga suure algustähega õpetaja mitte niivõrd seda, kes sulle oma teadmisi jagab, vaid pigem seda, kelle olemasolu mingis situatsioonis või ajahetkel Sulle midagi õpetab. Samas ei saa seda ikkagi segamini ajada budistlikus mõttes õpetajaga, kes on Su vaimne juht. (kas ma peaks siinkohal tunnistama oma filoloogi võimeid sõnu analüüsida ? :D)
Kuna ilmselt olen ma üheks eluülesandeks rabanud endale eesmärgi võimalikult palju õppida, no siis ma neid õpetusi saan ka uksest ja aknast. Ja peamised suured õppetunnid tulevad mulle just meesisikutelt. Sageli tuleb see õppimine läbi mitte just kõige positiivsemate emotsioonide, kuid täna hommikul ma just mõtlesin, milline õnn, et minu kõrval, ümber ja läheduses on niipalju neid inimesi, kes mind õpetavad ja arendavad. Ma pean siinkohal ennekõike silmas muidugi sõpru – sest sõbrad ja lähedased on need, kes õpetada saavad. See on minu teooria. Ka inimene tänavalt võib anda õppetunni, aga see on kohatult tühine võrreldes inimestega, kes on vaimselt või füüsiliselt sulle lähedal ja kelle energia on seega sinu omaga nii ehk naa mingil määral segunenud. Ma olen õppinud nii lahti laskmist, andestamist, mõistmist, oma ainuõigena tunduvate mõtete kahtluse alla seadmist, väljendusoskust ja olen ikka ja jälle hingepõhjani siiralt hämmeldunud kuidas mu lähedased sõbrad minust hoolivad ja kui väga hea meel mul on, et nad olemas on. Ja ma olen neile kõikide õppetundide eest lõputult tänulik, isegi kui vahest see kõik on liiga pöörane. Ühesõnaga – sel aastal olid mu suurimad õpetajad mu lähimad sõbrad, keda ma armastan neid selle eest kogu südamest.
Suur üllatus
Selle aasta suurim üllatus oli karm teadvustamine, et ainuke asi, mis kunagi ei muutu, on see, et kõik muutub. Muutus minu arusaam igavikust. Ja muutus arusaam kõikevõitvast sõprusest. Ja selle asemele tekkis arusaam tõelisest hingesugulusest ja tõeliselt headest inimestest. Siiani olid need lihtsalt tähendusega sõnad, kuid nüüd on neist saanud tunne. Üldiselt on see hämmastav kui sõnad, mis siiani on olnud sõnad, nagu sõnad ikka, oma positiivsete, negatiivsete, neutraalsete tähendustega saavad täiesti teise varjundi - hoopis tunnetuslikumast ja senikogematust küljest. Ja mul on hea meel, et sel aastal on mu arusaam mu parima sõbra ja hingesugulase tähtsusest saanud hoopis teise ja sügavama varjundi. Igatahes on mu parim sõber maailma kõige sheffim inimene ja ma tean, et niipea kui ta seda blogi lugend on, saan ma kõne „Hunt! Mis asja sa seal jälle ajad.” Muahh Sulle sinna linna teise otsa!
Sel aastal tekkisid või taasilmus mu ellu mitu olulist tarka, siirast ja hoolivat naisinimest, kes on õpetanud mulle arusaamist, mõtlemist, usku ja kes on utsitanud mind tegutsema ja arenema ning kes on jaganud minuga oma tarkust ja teadmisi. Nad kõik on hämmastavad inimesed ja ma olen neile nende olemasolu eest minu elus väga tänulik. Nii nagu keegi ütles – see aasta on olnu vägevate naiste aasta. Ja mitmete Vägevatega on minul olnud võimalik kohtuda. Need inimesed on minu parimad sõbrannad, nad on kui turvaline tagala – naljakas, et just sel aastal on selline mõte ja tunne tekkinud.
Teadmine õpetajatest
Aga muus osas oli see definetely Suurte Meesõpetajate Aasta. Õpetaja sõna on väga kummaline, mu arust on Eestis see paljuski lörtsitud. Tegelikult aga tähendab aga suure algustähega õpetaja mitte niivõrd seda, kes sulle oma teadmisi jagab, vaid pigem seda, kelle olemasolu mingis situatsioonis või ajahetkel Sulle midagi õpetab. Samas ei saa seda ikkagi segamini ajada budistlikus mõttes õpetajaga, kes on Su vaimne juht. (kas ma peaks siinkohal tunnistama oma filoloogi võimeid sõnu analüüsida ? :D)
Kuna ilmselt olen ma üheks eluülesandeks rabanud endale eesmärgi võimalikult palju õppida, no siis ma neid õpetusi saan ka uksest ja aknast. Ja peamised suured õppetunnid tulevad mulle just meesisikutelt. Sageli tuleb see õppimine läbi mitte just kõige positiivsemate emotsioonide, kuid täna hommikul ma just mõtlesin, milline õnn, et minu kõrval, ümber ja läheduses on niipalju neid inimesi, kes mind õpetavad ja arendavad. Ma pean siinkohal ennekõike silmas muidugi sõpru – sest sõbrad ja lähedased on need, kes õpetada saavad. See on minu teooria. Ka inimene tänavalt võib anda õppetunni, aga see on kohatult tühine võrreldes inimestega, kes on vaimselt või füüsiliselt sulle lähedal ja kelle energia on seega sinu omaga nii ehk naa mingil määral segunenud. Ma olen õppinud nii lahti laskmist, andestamist, mõistmist, oma ainuõigena tunduvate mõtete kahtluse alla seadmist, väljendusoskust ja olen ikka ja jälle hingepõhjani siiralt hämmeldunud kuidas mu lähedased sõbrad minust hoolivad ja kui väga hea meel mul on, et nad olemas on. Ja ma olen neile kõikide õppetundide eest lõputult tänulik, isegi kui vahest see kõik on liiga pöörane. Ühesõnaga – sel aastal olid mu suurimad õpetajad mu lähimad sõbrad, keda ma armastan neid selle eest kogu südamest.
Suur üllatus
Selle aasta suurim üllatus oli karm teadvustamine, et ainuke asi, mis kunagi ei muutu, on see, et kõik muutub. Muutus minu arusaam igavikust. Ja muutus arusaam kõikevõitvast sõprusest. Ja selle asemele tekkis arusaam tõelisest hingesugulusest ja tõeliselt headest inimestest. Siiani olid need lihtsalt tähendusega sõnad, kuid nüüd on neist saanud tunne. Üldiselt on see hämmastav kui sõnad, mis siiani on olnud sõnad, nagu sõnad ikka, oma positiivsete, negatiivsete, neutraalsete tähendustega saavad täiesti teise varjundi - hoopis tunnetuslikumast ja senikogematust küljest. Ja mul on hea meel, et sel aastal on mu arusaam mu parima sõbra ja hingesugulase tähtsusest saanud hoopis teise ja sügavama varjundi. Igatahes on mu parim sõber maailma kõige sheffim inimene ja ma tean, et niipea kui ta seda blogi lugend on, saan ma kõne „Hunt! Mis asja sa seal jälle ajad.” Muahh Sulle sinna linna teise otsa!
neljapäev, 27. detsember 2007
Tänased tarkuseterad
Vahest olen ma lausa hämmingus, kui palju on maailmas Tarkust ja Teadmist ja kui väikese osa sellest minuni on hetkel jõudnud. Ja ma ei pea loomulikult silmas mingit koolitarkust. Mulle meenub, et juba aastaid tagasi rääkisin ma ühele oma väga-väga heale sõbrale, Tomile, et mul on kahtlus, et osad inimesed TEAVAD midagi. Tänaseks ma saan aru, et aegajalt, kui mul just jätkub jõudu laiskusest üle astuda, on mul reaalne võimalus aimu saada nende teadmiste kildudest.
Selle aasta viimane ots on toonud mu ellu (tagasi) ühe väga-väga olulise inimese. Tehke mis tahate, aga mulle tundub, et pmõtselt ingli, kes on mind jälle üles raputanud ja innustanud leidma seda Miskit. Täna oli jälle üks väga eriline ja eriliste ilusate kogemustega õhtu, kus sellest Teadmisest natuke jõudis minuni või siis taasmeenus. Mõned killud sellest:
Esiteks – oluline kogeda seda vana head „siin ja praegu”. Et igal hetkel püüda nautida sedasama hetke võimaldab avastada endas seniolematud väärtusi, võimalusi, väge, varjatuid võimeid jne. Kui aga suudaks seda teha! (Siinkohal meenub mulle muidugi eredad ja lihtsad näited, kui ma koju tulles olen nii mõttes teemadel „mida ma nüüd kohe tegema pean hakkama” või „vat kus täna oli ikka päev”, et topin samal ajal koos muude produktidega külmkappi ka oma rahakoti. Pärast otsin nagu segane. Või et mitu korda tulen ma hommikul välisukse juurest tagasi et veenduda, kas ma juuksesirgendaja lülitasin välja. Et peale seda veel vähemalt korra veel tagasi tulla ja üle veenduda, et kas ikka tõesti. Noh pea laiali otsas, sundtegevused – üldse ei mõtle mida hetkel teed ja pärast on kaos.) Ehk siis – mulle „siin ja praegu” väga meeldib. :) (siinkohal ei saa jätta soovitamata Eckhart Tolle raamatuid "Siin ja praegu: kohaloleku jõud". Ja sama autori "Uus maailm. Elusihi mõistmine". Siit koorub muidugi välja tõsiasi, et ma olen lugemisfriik. Kohati.
Teiseks – hirm, et ma ei jõua asju teha, võtab nii palju energiat, et lõppkokkuvõttes ei jõuagi midagi tehtud. Mu käest küsiti täna, et mitu korda ma päevas ütlen, et mul on „niiiii kiiiiire”. Et kui prooviks hoopis mõtelda „mul on koguaeg aega”. No ma proovin homme. Ja edaspidi. Ma tean juba ette, et see mõte töötab. Jällegi reaalelu situatsioon – vahest ma kirjutan ja lahterdan oma „todo” listi ümber pool päevast, sest ma ei suuda otsustada, mis on tähtsaim ja üleüldse tunduvad kõik maailma asjad just sel hetkel olevad Maailma Kõige Tähatsamad ja ainuisikulisena minust sõltuvad ja üldse olen ma kiire ja tähti ja appi ja issvermaijõua ja nii.
Kolmas oluline punkt – elu ei muutu meie järgi, vaid meie peame kohanduma eluga. Ei ole mõttet lootagi, et ükshetk kõik lihtsalt läheb seda rada pidi, mis sa ootad ja loodad. Aga on võimalik ise valida, kuidas suhtuda sellesse, mismoodi elu kulgeb. Kas hädaldada (mida ma näiteks oskan päris hästi), või leppida (mis ei tule muidugi kõne allagi kui oled säuke põikpäine jäär nigu mina) või kohanduda (mis on ideaalne, aga harjutamist nõudev variant). Noh mis ma siinkohal soovitaks. Ken Wilberi raamatuid muidugi soovitaks. Aga kui see tundub liiga keeruline, lugege Kivirähku - ka väga hea :D. (Sellepärast on mul alati mitu raamatut pooleli. Mõni ülideep, mõni natukedeep ja mõni lihtsalt hea lugemine. Noh nagu Kivirähk).
Nii. Kõiki ülejäänud tänaseid teadasaamisi ei hakka ma kirja panema, selleks on mingi muu koht ja aeg. Ja üldse on hetkel minu uneaeg ka. Ja ma hoian hammastega tagasi end, et mitte hakata siinkohal rääkima teemast, mis minu arvates on AEG :D.
Aga ma väga tänan tänasid toredaid mõttekaaslasi, ja eriti muidugi Inxu, mu väikest inglit, kes muuseas kinkis mulle täna mu lemmikajakirjaniku Krister Kivi luuleraamatu :)
Tellimine:
Postitused (Atom)